
Kusé ki e Partidjamentu?
E un spásu undi pode partidjádu opinion sobri divérsus asuntu, ideia o pozison. E un spásu undi pode fasedu (ku algun lebésa, pa ka fla lijerésa) algun tratamentu, len di divulgason. Nes tratamentu, pode tomádu na kónta várius aspétu. Entri es, tipu di linguáji (undi ta prifiridu fasilidádi di kumunikason, nbes di rigurozidádi sientífiku), tékina di spozison (iventualmenti diferenti di kel ki ta izijidu o ta konsedjádu na disertason di mestrádu o tézi), liberdádi di análizi i di spozison (undi ta sigidu spiriénsa, ntuison i/o vivénsa pesual o kumunitári), senpri ku prokupason di sér asesivi i útil pa tudu kenha ki pode sta nteresádu.
Nel tanbê pode partidjádu pésas di literatura (nomiádamenti di pueziâ), sentimentu, pozison o ideia, aruspetu di sentimentus i/o pozisons sobri kalkér asuntu o situason di interesi.
Kel spásu li sta abértu: el ka ten ninhun otu pritenson ki ka partidja. Nes sentidu li, tanbê el pode konsiderádu un spásu di dibáti, senpri ku intenson di prumove algun kumunhon entri interesádus i (si posivi) ku algun midjoriâ di pozisionamentu.
Matéria (o asuntu) pode sér kalker un: kalker un ta sirbi, mênus dinigri o maltráta algen.
Purisu, pode konsiderádu ma stádu diánti di un spásu di diálugu; un spásu undi pode kirsentádu más algun kusa riba kel ki tenda o sabeda; un spásu undi pode rifletidu, partidjádu o diskutidu kalkér kusa; un spásu di káuberdianidádi; un spásu ki ta pritende sér (sobrutudu) di sidadaniâ.
Na kel spásu li, língua di preferénsa e káuberdiánu. Kándu fládu “di preferénsa”, fika subintendedu ma otu língua pode sér utilizádu nel: e kázu di purtuges, purizenplu.
Aprupóstu di…
1.
Indiginason manifestádu pa alguns dirijenti kriston i ses sigidor pamódi organizádu (pa otoirdádis i gentis di sosiadádi sivil), dentu di tridu paskal (kinta i sésta-fera sántu, más sábru di alelúia) atividádis konsiderádu prufánu ki ta kontrâria (na ses intender) klima i spritu di páskua, kuázi izijindu (splisitamenti) ki otoridádis sivil di Stádu inpidi kes atividádi la, skorádu na rilijozidádi kriston ki ta konsiderádu prinsipi báziku di sosiadádi káuberdiánu désdi senpri.
Aprupóstu des indiginason, N ta lenbra alguns kusa ki ta parse-m ma ka debe skesedu:
1) Liberdádi di un algen ta pára, undi di kelotu ta komesa: kel li e un prinsipi fundamental pa bon konvivénsa sosial, inda ki na es konvivénsa ka ten ki sta (nisisáriamenti) bon intendimentu, más (pelumenu) toleránsa (sosialmenti dizejávi) entri konviventi. Kel li kre fla ma óra ki dos o más algen sta interesádu na omesmu kusa (nes kázu, nomiádamenti, feriádu nasional di sésta-fera paxon), más ku obujetivu diferenti (ki pode sér até skludenti), debe tendu sensates, sensibilidádi i kapasidádi nagosial sufisienti pa atxádu un soluson di konprimisu (si ka kredu malintendedu i dizavénsa, ki sosial i indivualmenti debe ivitádu ti undi e posivi);
2) Apezár di fundu sósiu-kultural di nason káuberdiánu sér (pa razon stóriku) judáiku-kriston, e verdádi ki na nos sosiadádi ten krentis di fé i rilijon diferenti (i entri es, pratikánti, ka-pratikánti i di erdánsa) i ka krentis di ninhun rilijon. Entritántu, komu nos tudu e párti intigránti di omesmu nason i, purtántu, ku omesmu diretu di sér protejedu pa Stádu (di pontu di vista sivil i jurídiku), spritu di bon konvivénsa nasional debe lenbrá-nu ku kel senténsa bíbliku ki ta konsedja: ka bu fase algen kusa ki bu ka ta kre pa bu fasedu! I kel li bale pa tudu dos bánda di interesádu i ta inplika tres kusa: 1) konximentu préviu di interesi diferenti di kada bánda; 2) vontádi di ka trapádja interesi di kada un; 3) nisidádi di kel dos bánda nagôsia préviamenti ku kunpanheru, pa ivita mal-stár i dizentendimentu entri es, o mesmu prujuis di tudu dos bánda;
3) Sabendu ma, konstitusionalmenti, Stádu káuberdiánu ka ta sigi ninhun rilijon, ta fika difísil satisfase pretenson di kes ki ta insita (kuázi ta iziji) intervenson di poder públiku pa inpidi rializason di atividádis di bánda kontrári, pa satisfazedu vontádi di insitántis, na nómi di un fé i rilijon ki kada un e konstitusionalmenti livri di sigi o nau (inda ki tudu algen sta konstitusionalmenti obrigádu na ruspeta fé, rilijon i non-krénsa di kada un), nbes di pártis interesádu nagôsia (entri es) kel soluson más konvinienti pa kada un, na ruspetu di/pa diginidádi di kada párti;
4) Si kada un sta konvensedu di si krénsa (rilijozu o nau) i sigi ku firméza si konvikison pesual i/o kuletivu, el ka ta ba (o el ka debe) sér lebádu pa kusas ki otu pode fase na si bera ki e kóntra si konvikison; i el ka meste raprova o kondena ningen ki ta pensa o ta fase diferenti o okontrári di prinsipis ki el ta kre nel o ki ta orienta si krénsa o postura. E kázu pa lenbra (ku falisedu konjuntu “Finason”): “dexa koitádu vive di si manera!”. Istué: e prisizu ki kada un ruspeta kelotu (i si grupu) na si krénsa i konvikison, i ka xinti maguádu o ofendedu pa krénsa i konvikison diferenti. Afinal, nos e tudu igual, apezár di diferenti. I (ka nu skese) es diferénsa, na igualdádi, ta fase rikéza di kalkér povu o nason;
5) Kenha ki ka sta prufundamenti konvensedu di si krénsa, e razuávi ki el toma un di kes disizon li: 1) o el ta buska konxe midjór sustentason di si krénsa, pa el mante nel ku razon; 2) o el ta buska otu krénsa ki midjór pode sirbi-l na konduson di si bida i na si ralason ku otu. Kázu kontrári, el sta kondenádu na vive si bida sima korbu sen posentu, o sima kátabentu. Fládu di otu manera: si bida ta sér nortiádu pa dizorientason: nbes di el vive, el ta vijeta;
6) Konkluindu, komu sosiadádi, povu i nason ki nu e, nu debe djobe i luta más pa kel ki ta uni-nu (ki e un bon manera di nu bá ta bira midjór i más fórti) di ki pa kel ki ta o pode dividi-nu (ki e tanbê un bon manera di nu bá ta distrui nos kabésa, inkuántu individu, sosiadádi i nason). E kázu pa lenbra kelotu pasáji bíbliku: “un renu divididu kóntra si kabésa, ka ta rizisti, el ta kai”.
Spritu i strutura di nos língua
na káuberdianizason di palábras
Sima sabedu, maiór párti (o kuázi totalidádi) di palábras uzádu na nos língua matérnu ben di purtuges. Purisu, pode fládu (sen mutu diskunfiánsa) ma purtuges e língua-mai di káuberdiánu. I, inkuántu língua-mai di nos língua, purtuges mamanta-l i el kontínua ta mamánta-l, kredu o ka kredu.
Apezár di ses rilason di maternidádi i di filiason, es ka ta konfundi ku kunpanheru. Purisu, es ka debe nunka konfundidu ku kunpanheru, sima fidju di un mai o un pai, pa más ki es e parsedu ku kunpanheru, es ka pode nen es ka debe konfundidu nunka ku kunpanheru.
Pamódi?
Sinplismenti, pamódi kada língua ten si individualidádi própi, ki e so di-sel. Kel individualidádi li e konstituídu, subustansialmenti, pa kel ki pode txomádu di strutura i spritu di kel língua li, ki so ta pertense-l a el i a más ninhun otu língua, pa más pértu o parsedu ki kel língua la pode sér o sta di otu língua.
Pa dádu kónta di strutura di un língua debe djobedu spesifisidádis ki es língua ten, i ki ta diferensia-l di kalkér. Di kel spesifisidádis li (tántu na fonétika, sima na morfolojiâ, sintási i siginifikádu) ta dádu kónta, óra ki raparádu na sons, na fórmas di palábras; na konportamentu di kolokason, rilason i sintidu di palábras ki es ten o ta ten ku kunpanheru na un frázi kurétamenti konstruídu nes língua.
Alguns izenplu: “Djon ku Mariâ e armun. Un bes, es ta morába djuntu; gósi es ta mora lonji di kunpanheru. Dja bédju es ka kontra ku kunpanheru. Es tene sodádi kunpanheru.”
Pa dádu kónta (na fáxi-fáxi) di alguns spesifisidádi (fonétiku, morfolójiku, sintátiku i simántiku) di káuberdiánu rilasionádu (purizenplu) ku purtuges, pode sér sufisienti djobe (ku algun atenson) traduson pa purtuges (purizenplu) di kes frázi ki N izenplifika ku es na parágrafu antirior. E kel li ki, atítlu di izenplu i nun spésia di dimonstrason, N ta fase asigir: “João e Maria são irmãos. Outrora, moravam juntos; atualmente moram longe um do outro. Há muito que não se encontram. Estão com saudades um do outro.”
Sobri spritu di un língua (ki sta senpri prizenti na kalkér língua i na si strutura), N debe sklarise ma e más difisi di el ditetádu. Apezár di sér el ki ta da maiór konsisténsa i (di sértu manera) maiór identidádi i spesifisidádi pa un língua, si prizénsa e bastánti más diskrétu, apontu di txeu bes el ta pása dispersebedu, pa N ka fla nginorádu. Na un konparason (iventualmenti poku filis) ku un kaleron di katxupa, el e káldu (bastánti ndolmádu) di katxupa; nes káldu sta prizenti (diskrétamenti) tudu subustánsa ki kel katxupa la ten o ki podu nel.
Na fundu (i pa otus palábra), spritu di un língua e un spésia di kuluna vertebral di kel língua la. E el ki ta konserba i ta prezerva identidádi prufundu di un língua, mesmu ki morfolójikamenti língua bá ta muda (i el ta muda mesmu!) ku tenpu i ku uzu.
Undi si prizénsa pode notádu txeu (inda ki diskrétamenti, sima e própi di spritu!) e na resebe i aprôpia di palábras (ki el ka ten o ki el ta nprista) di otus língua, komu fórma di el bá ta nrikise si kabésa. Nes resebimentu i/o apropiason di palábras di otus língua, e spritu di língua ki kuázi senpri ta kumánda alterasons ki kes palábra la ta bá ta sufri, na ses pasáji i integrason na língua ki sa ta resebe-s o sa ta aprôpia des.
Aprupóstu di konsiderasons ki N kába di fase, N ta lenbra li ma, apezár di maiór párti di palábras ki ta uzádu na nos língua matérnu ben (i kontínua ta ben!) di purtuges, kuázi senpri (na ses pasáji pa nos língua) es ta sufri alterason ki, alves (inda ki ráramenti), ta fika difisi di lenbrádu (na óra) di palábras di undi es ben.
E si ki e fáxi dádu kónta ma “alterason”, “pasáji”, “aprôpia”, “prizénsa”, “imáji”, ets., ben di “alteração”, “passagem”, “apropriar”, “presença”, “imagem”, ruspetivamenti. Más dja ka e ton fáxi lenbrádu ma “bénka”, purizenplu, ben di spreson purtuges “vem cá”.
Kontinuándu ku izenplifikason di influénsa di spritu di nos língua na káuberdianizason di palábras (o spreson) di língua purtuges, N pode ponta inda, entri txeu otu, “aprupóstu” (< “a propósito”), “mensáji” (< “mensagem”), “inísia” (< “iniciar”), “diós” (< “deus”), “kaleron” (< “caldeirão”), “nrikise” (< “enriquecer”), “ntende” (< “entender”), “nfrenta” (< “enfrentar”), “nkontra” (< “encontrar”, “katxór” (< “cachorro”), “margós” (< “amargoso”), “doxura” (< “doçura”), “káuberdiánu” (< “caboverdiano”), “Káuberdi” (< “Caboverde”), “káuberdianiza” (< “caboverdianizar”), “sufri” (< “sofrer”), “madur” (< “maduro”), “fidjós” (< “filhó”), “kiriánsa” (< “criança”), “rapason” (< “rapazão”), “kudjer” (< “colher”), “kodje” (< “colher”), “skodje” (< “escolher”), “fixon” (< “feijão”), “kontise” (< “acontecer”), “mortise” (< “amortecer”), “kontisimentu” (< “acontecimento”), “trapádja” (< “atrapalhar”), “trapadjason” (< “atrapalhação”), “trapadjamentu” (< “atrapalhamento”), “stroba” (< “estorvar”), “purturba” (< “perturbar”), “purturbason” (< “perturbação”), “gazádju” (< “agasalho”), “gulós” (< “guloso”), “bisós” (< “viçoso”), “majina” (< “imaginar”), “majinason” (< “imaginação”, ets.
Sima dja raparádu, konduzidu (mutu diskrétamenti) pa spritu di nos língua, nes prusésu di káuberdianizason palábras ta perde o ta gánha létras. Es pérda i/o ganhason di létras ka ta kontise kuáli-kuáli; es ten régras (sen régras stabalisedu) ki so ta dádu kónta des, si tendu na kónta i stádu nbuídu di spritu di língua. Kázu kontrári, es káuberdianizason ta fasedu mutu superfisialmenti (pa N ka fla kuázi inkurétamenti), kusa ki pode fika spedjádu na izenplus ki ta sigi: “storva” ou “istorva”, nbes di “stroba”; “atrapalha”, nbes di “trapádja”; “akontise” nbes di “kontise”; “akontisimentu”, nbes di “kontisimentu”; “agazalhu”, nbes di “gazádju”; “imajina”, nbes di “majina”; “imajinason”, nbes di “majinason”, ets.
E verdádi ki es prusésu di káuberdianizason di plábras ta bá ta kontise divagar-divagár, na un spésia di disgásti (o transformason) – pa kel lei (linguístiku) di menór sforsu! – ki palábras ta bá ta sufri (kuázi sen dádu kónta), na dikorer di tenpu. Más nes prusésu ta sta senpri prizenti (inda ki mutu diskrétamenti, sima dja fládu) spritu di língua, na un spésia di fiu kondutor.
E si ki “estorvar” pása (sikadjár) pa “estorva”, ti txiga “stroba”; “agasalho” pása pa “gazálhu”, ti txiga “gazádju”; “amortecer” pása pa “amortese”, ti txiga “mortise”; “imaginar” pása pa “imajina”, ti txiga “majina”; “acontecer” pása pa “akontese”, ti txiga “kontise”; “recolher” pása pa “recolhe”, ti txiga “rekodje”, ki bira “rikodje” i “rakodje”; ets.
N ta tirmina kes konsiderason li, ku alguns alérta ki ta sigi.
Oxi, ka e nobidádi pa txeu káuberdiánu ma língua káuberdiánu ben ta sufri (manenti) várius tipu di influénsa, nomiádamenti di língua purtuges, ki (di nha pontu di vista) ka sa ta sér bon i, konsikuentimenti, ka puzitivu.
Razon prinsipal des influénsa negativu ta komesa na ozénsa di idukason di nos própi língua. E ki língua, sima tudu algen, ta i debe sér idukadu. I na prusésu di idukason di língua, sima na idukason di algen, papel más inpurtánti i fundamental e di Stádu, na sosiadádis mudérnu.
Infilismenti, na kázu di nos língua, Stádu, mesmu sabendu di si papel i obrigason, inda el ka disidi o el sta ku mánha, o el sa ta tuntunhi dimaziádu na asumi (pur-interu) si inpurtánti i insubistituível funson.
Purisu, nos língua sta ton dismazeládu i el ka sa ta resebe, nen di lonji, kel idukkason ki el meste i el ta merese: kada un ta papia-l módi ki el kre o da-l na kabésa, o ki el ta julga ma el sabe; pior e ki nu ten (na pais i na diáspura) un grándi nunbru di “superdotorádus” na nos língua, istué, nhákus nginoránti di strutura i spritu di nos língua, ki ta konfesa (diskarádamenti!) ma ningen ka ta inxiná-s nos língua (tántu na pâpia, sima na skrebe), pamódi es sta konvensedu (nginorantimenti) ma ningen ka sabe (pâpia o skrebe) nos língua más di ki es.
Di es nginoránsa li (di ki maiór párti di kes ki ta sufri del e gentis ku abilitason formal más-o-menu ilevádu) ta rizulta txeu bes un tentativa grándi (abuzivu i nginoránti) di prosima nos língua (nomiádamenti si strutura) di strutura di língua purtuges, konvensedu pa i na ses nginoránsa ma, kuántu más pértu o parsedu ku purtuges, midjór káuberdiánu sa ta papiádu o skrebedu.
N ta konklui (sen más konsiderason ki inda N podeba fase) ma, inkuántu nos Stádu ka rizolve na asumi (disididamenti i frontalmenti) prusésu di diginifikason, promuson i idukason di nos língua, pa más ki alguns káuberdiánu (i ka so) konsienti i kapás di kontínua ta da ses kontribuson pa konximentu, asunson, afirmason i valorizason di nos língua, prusésu di maltrata-l, disvirtua-l i diskaratiriza-l ta kontinuádu sen mánha, na kaminhu di si (talves) kada bes maiór indiginidádi.

Alfabétu Káuberdiánu: Un prupósta di skrita ku stória voltádu pa futuru
«Oxi, N sta konbensedu ma nha kontribuson nes trabádju li, más di ki na fasilita skrita (…), sta sobrutudu na sklarese skrita i uzu di diakritis (através di un prupósta di régras talbes más kláru i más sistemátiku, i di un sistema más abranjenti i kuerenti di utilizason di diakritis), na divérsus situason, nomiádamenti morfolójiku.»
Prumeru sinku libru publikádu pa T.V. da Silva
- Finasons di Nha Nasia Gomi
- Kumunhon d’Áfrika
- Na bóka noti
- Kardisantus
- Nha Bibinha Kabral
Djunta ku Nos
Nos seson di partidjamentu e didikádu pa bo i pa tudu káuberdiánu. Li, pa len di kontribuson, tratamentu i divulgason di nos língua kiriolu, pode atxádu notísia sobri nos língua, i kontribuson ki otu algen da pa dizenvolve nos kultura.
Bo tanbê bu pode kontribui, manda-m Email ku informason o artigu publikádu inportánti sobri kontributus dádu pa dizenvolvimentu di nos kultura.
Skrita di/na língua káuberdiánu: sklaresimentus báziku (pa kenha ki ka konxe i kre uza Alfabétu Káuberdiánu)
Pósti-0
N sa ta ratoma (supóstamenti pa un públiku más grándi i abranjenti), apartir di kel pósti li (inkluzivi), un konjuntu di duzi artiginhus ki N priparába (apartir di janeru di 2018 i a pididu di kolaborason ki risponsávi másimu di rivista Leitura fase-m) pa sér publikádu na kel publikason la.
Di kes artiginhu li (di un pájina A4, más o menu), kel oitu primeru (ku dáta di ses últimu rivizon, ántis di publikason) txiga di sér publikádu na kel primeru oitu nunbru di rivista. Kelotu kuátu ta ba sér publikádu li (nes sáiti) pa primeru bes (alterándu so kel ki debe sér alterádu). E ki otor (apartir di nunbru oitu di kel revista la) dizisti di sér kolaborador del, pa razons ki el disidi na guárda (pelumênus purinkuántu) so pa el. Purisu, es ka txiga di datádu.
Tántu titlu di kel artigu li (= pósti-0), sima konsiderasons ki dja fasedu nel ti li, e nobidádi. Réstu di kel pósti li e, subustansialmenti, párti intigránti di kel primeru artigu publikádu na Leitura i ki sa ta ratomádu apartir di li.
Nel, N sa ta ben trása un spésia di linha iditorial, ki ta prizidi dizenvolvimentu di tudu póstis arispetu ki ta ba sigi-l.
Pa própi nómi [di rivista], ledor dja debe da kónta ma intenson fundamental (…) e prumove letura. Ku kel pájina li na língua káuberdiánu, e fáxi dádu kónta ma primeru intenson del e stimula letura na káuberdiánu.
Más, pa lédu, ten ki satisfazedu un konditio sine qua non: ten ki skrebedu. Más ka ta skrebedu sen ki prendedu skrebe, sima ka ta lédu sen ki prendedu lé.
Pa skrebe, konvensionádu sinâis ki ben ta adapitádu konfórmi língua, povu, kultura i sivilizason. Un di kes últimu konvenson di skrita sta raprizentádu na invenson di alfabétu. I alfabétu e un konjuntu di sinâis gráfiku pa raprizenta sons di fála. E purisu ki tudu alfabétu e isensialmenti fonolójiku.
I pamódi kalkér alfabétu debe raprizenta sons di fála, pode konkluídu ma pa kada povu (ki disidi uza sistema alfabétiku pa raprizenta sons di si língua) un alfabétu.
E si ki na oriji di alfabétu uzádu pa línguas ki ben di latin (sima italiánu, romenu, franses, spanhól, purtuges, ets.) sta alfabétu latin.
Na kázu káuberdiánu, alfabétu ki adotádu i ofisializádu (kfr. Decreto-lei nº 8/2009, in Boletim Oficial, nº 11, I série, de 16.03.2009) ben di alfabétu purtuges, ku algun adapitason pa el raprizenta midjór sons di língua káuberdiánu.
Ta lenbrádu li ma na tudu alfabétu, len di létras, ta uzádu sinâis osiliár pa djuda i fasilita raprizentason más oténtiku di sons papiádu: na káuberdiánu, asentus gráfiku (gudu, sirkunflékisu i til) i sinâis di pontuason (pontu, dos-pontu, pontu-sklamason, pontu-ntirugason, pontu-ritisénsa; vírgula, pontu-vírgula, entriparenti, entriáspa, apóstrufi).
Dja sta kláru ma: pa lé, mestedu skrebe; pa skrebe, mestedu létras; tántu pa lé sima pa skrebe, e prisizu izersitádu.
Ku kel pájina li [di rivista], sa ta pritendedu (entri otus kusa) un izersisi di skrita i di letura na língua káuberdiánu, pa bá ta dikiridu gostu i ábitu di skrita i di letura na káuberdiánu.
Kalkér asuntu di kalkér algen, di kalkér jéniru literári o spreson artístiku pode publikádu li, désdi ki obujetivu isensial e informa, divulga i prumove letura.
(22.01.18)
Pósti-1
Ki ta áma, ta ruspeta, ta kuda!
Sértamenti, stádu di akordu ma ken ki ta áma, ta ruspeta, ta kuda di obujétu amádu.
Pesualmenti, N ten difikuldádi na kridita ma ten algun káuberdiánu ki ka ta áma si língua. I si nos tudu nu ta áma nos língua, e un dever mural, kuerenti, len di patriótiku, ki tudu i kada un di nos nu ruspeta-l i nu kuda del.
E kel la ki sa ta kontisi? N ten dúvida!…
Si N ka ten dúvida ma nos tudu nu ta áma nos língua, tanbê N ka ten dúvida ma maiór párti di nos ka sa ta ruspeta-l sufisientimenti nen ka sa ta da-l kel atenson, ki éra supostu ma el ta mereseba di kada un, inkuántu sidadon káuberdiánu.
Kel sertéza li N ta atxa-l:
1) Na manera (diskudádu i dislexádu) módi maiór párti di nos dja vísua na papia-l kuáli-kuáli, pensándu más na purtuges di ki na strutura, spritu i sabura di nos língua; 2) na manera totalmenti indisiplinádu (i disruspetozu) módi maiór párti di nos ta uza-l (na pâpia i na skrebe), apezár di kontributus ki dja dádu pa orienta i prizidi si uzu, más ki infilismenti ben ta igunorádu.
Nos konportamentu i atitudi ku nos língua ta manifesta nos disprézu inkonsienti (?) (más prufundu!) pa nos kabésa i pa nos kultura, di ki nos língua e párti.
Na verdádi, si nu ta áma nos língua, anton dja e más ki tenpu di nu muda kaminhu i di nu pása ta uza otu stratéjia na lida ku es patrimóni más inpurtánti ki nu ten.
Kál ki e kaminhu ki nu debe toma? Kál ki e stratéjia ki nu debe sigi?
Kaminhu di amor i ruspetu pa nos língua, lenbrándu senpri ma amor i ruspetu ten izijénsa ki nunka sta livri di sakrafisi; stratéjia di kuda del ku ruspetu i karinhu, ki pode rizumidu na atenson ki nu debe presta-l (na pâpia i na skrebe), i ki ta inplika studa funsionamentu di si strutura i diskubri si spritu diferenti di kalkér otu língua.
Kes kudádu li e txeu i dimaziádu izijenti?…
E ka si ki nu ta aji, óra ki nu kre un kusa inpurtánti, ki ta diginifiká-nu i até pode mudá-nu nos bida? E ka si ki nu ta aji ku un fidju, tántu na si limentason, tratamentu i idukason, pa el ben sér algen inpurtánti i útil pa si kabésa i pa sosiadádi?
Anton, nu poi mo na konsiénsa i ka nu perde más tenpu! Sinon e nos língua ki ta bá ta perde i nos tudu nu ta perde tánbi!
(15.05.2018)
Pósti-2
Pa áma, ruspeta i kuda, mestedu konxe!
Rifletindu sobri situason ki nos língua matérnu ten stádu nel (na domini di skrita i ka so) ka ta sér difisi konkluídu ma, na bázi di kel situason la, sta diskonximentu (kulpádu o nau) ki tendu: purmeramenti, di strutura i spritu di nos língua; dipos, di sinâis gráfiku (létras i otus asesóri osiliár) ki debe utilizádu pa raprizenta sons di língua; i, pur-últimu, di nórmas o régras ki debe sigidu na uzu di nos língua skrebedu.
Ka ta sér posivi ultrapása kel situason la, si ka subustituídu kel diskonximentu la pa ruspetivu konximentu. Pa es mudánsa, ten tudu un kaminháda ki debe fasedu:
1) Ántis di más, mestedu tomádu konsiénsa di izisténsa di kel diskonximentu la i di si pézu na nos ábitu di uza i sirbi di nos língua, len di tudu un konplékisu di infirioridádi linguístiku (erdádu i, asves, kultivádu) ki grándi párti di nos gentis inda ta sufri del, txeu bes inkonsientimenti;
2) Dipos ki tomádu konsiénsa di kel diskonximentu la i di si ifetu na bida nasional, mestedu gánha vontádi di vense kel situason la, pa ben di kada un (inkuántu sidadon) i pa ben di kultura di nos povu i di dizenvolvimentu intigral di nos pais;
3) Vontádi di vense kel situason la so pode konsiderádu sériu, si el pása ta rifliti na mudánsa di atitudi i konportamentu (ralasionádu ku nos língua), kusa ki ta inplika nisisáriamenti diterminason prátiku di pása ta konxe (kada bes más i midjór) nos língua, si strutura i si spritu, através di ses studu kontinuádu (tióriku i prátiku), anivi individual i/o kuletivamenti, dentu i/o fóra di skóla.
Komu tudu kel prusésu libertador li sta inda lonji di sér un rialidádi palpávi na nos téra, debe konkluídu ma inda nu sa ta sér prijulikádu (o nu sa ta prijulika nos kabésa) na nos prusésu di libertason (di nos kabésa, di nos língua i di nos kultura). Di kel libertason li ta ba razulta sértamenti un afirmason diskonplékisádu di nos diginidádi i di identidádi di nos povu, ki e undi debe bâzia i fundamenta tudu prusésu di dizenvolvimerntu nasional.
Peránti tudu kel ki dja fika fládu (i dja ki pa áma, ruspeta i kuda mestedu konxe), N ta ben partidja ku ledor alfabétu káuberdiánu i sinâis osiliár di skrita di nos língua, na prósimus pósti.
(11.07.2018)
Pósti-3
Strutura i spritu di língua
Na últimu pósti antirior, N flába ma, apartir di kel li, N ta pasába ta partidja informason sobri alfabétu káuberdiánu i sinâis osiliár ki pode (o debe) uzádu na skrebe más kurétamenti posivi nos língua matérnu. Senpri ku intenson di djuda konxe, pa podedu ruspeta i kuda midjór di nos língua.
Ledor ta pirmiti-m entritántu pa N da, ántis, un lijeru inprison (nuson?) sobri strutura i spritu di un língua.
Si partidu di prinsipi ma kalkér língua ten (o e) un sistema di organizason intérnu di-sel (i so di-sel) ki ta pirmiti-l spresa tudu mundu (pesual, sosial, kultural, rilijozu, pisikulójiku i otu) i kosmuvizon di si uzuári, e kel li ki sta subentendedu óra ki papiádu di strutura di un língua (inkluindu si fonétika, fonolojiâ, morfolojiâ, sintási i simántika). E un asuntu ki ben ta okupa i ta prokupa (ku razon) divérsus linguista ranomádu, undi ta atxádu pozisionamentu diferensiádu, diversifikádu i (asves) até kontraditóri.
Spritu di un língua, len di sér un spésia di beton invizivi ki ta mante kuezon i ta da konsisténsa di kel língua li, e un giâ intérnu poderozu i diskrétu na prusésu di ivuluson des língua, di apropriason/integrason di palávras, spresons i konstrusons di otus língua. E através del (djuntu ku konximentu i ruspetu pa strutura) ki un língua ta manifesta, ta mante i ta konsolida si partikularidádi individual. Sen si konximentu (inda ki intuitivu, txeu bes) i ruspetu, língua ta kóre risku di perde kuezon i konsisténsa intérnu, i, purisu, el ta kóre sériu risku di el bá ta sér adulterádu i di disparse, ku tenpu.
Dja debe sta sufisientimenti kláru kel grándi inpurtánsa ki strutura i spritu di língua ten pa izisténsa, manutenson i dizenvolvimentu di kalkér língua, i, konsikuentimenti, pa nos língua matérnu.
Purisu, e nisisári ki nos, inkuántu povu dónu i sinhór di língua káuberdiánu (ki ta identifiká-nu inkuántu nason kiriolu ki nu e), nu toma i nu aprimora konsiénsa di strutura i spritu di nos língua.
E midjór fórma i prusésu di nu manifesta amor i ruspetu pa nos língua, ki e otu fórma i prusésu di nu mostra i prova amor i ruspetu pa nos própi kabésa, inkuántu individu, povu i nason káuberdiánu.
Des bes, N ta fika pa li ku kes konsiderason li. Ti prósimu pósti.
(30.10.2018)
Pósti-4
Alfabétu káuberdiánu i sinâis osiliár na/pa skrita di nos língua
Na primeru parágrafu di nha últimu pósti antirior, N manifestába intenson di tráta nel asuntu di gósi. Pa razons pirtinenti (kfr. kel pósti la), N kába pa âdia kel intenson la pa gósi.
E konvinienti ledor rafreska mimória, konsultandu kel pósti la. Ku es prisupostu i na tentativa di popa tenpu i palábras, N ta bai dirétu pa es nos asuntu: “Alfabétu káuberdiánu i sinâis osiliár na/pa skrita di nos língua”.
Sima sabedu, dipos di un longu prusésu (ki ben ta rásta i ta pugridi désdi séklu dizanóvi), na primeru triméstri di 2009 ofisializádu difinitivamenti alfabétu káuberdiánu (kfr. “Decreto-lei nº 8/2009” na B.O. nº 11, I série, di 16 di mársu): un stromentu divéra inpurtánti pa skrita di nos língua matérnu.
Alfabétu káuberdiánu (ofisializádu) ten 24 létra (ku más un létra – kirsentamentu disnisisári i abuzivu di y – di ki kel 23 prupodu pa Kumison di Avaliason di ALUPEK): a, b, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, ñ, o, p, r, s, t, u, v, x, y, z, i 4 dígrafu: dj, lh, nh, tx.
E ku kel 23 (o 24?) létra, más kel 4 dígrafu, ki nos língua debe sér skrebedu. Naturalmenti dja raparádu: e ku kes létra la (mênus y) i ku kes dígrafu la, ki N ben ta skrebe tudu pósti antirior. Sértamenti ki dja notádu (sufisientimenti) si ifisiénsa i kuerénsa, mesmu ki ku algun stranhéza pa párti di algun ledor (pa fálta di ábitu o insufisienti sklaresimentu).
Ralasionádu ku sinâis osiliár, N ta sujiri ki konsultádu (más un bes) kel nha pósti nunbru 1 di kel sikuénsa li. N ta kirsenta un sklaresimentu: sima ses nómi ta fla, es ta osília skrita (más kláru) i letura (más kurétu) di testu na káuberdiánu. N ta listá-s asigir: asentus gráfiku (gudu, sirkunflékisu i til) i sinâis di pontuason (pontu, dos-pontu, pontu-sklamason, pontu-ntirugason, pontu-ritisénsa; vírgula, pontu-vírgula, entriáspa, entriparenti, apóstrufi).
Sen es, pode lédu i skrebedu káuberdiánu. Ku es, skrita ta fika más sobrikaregádu (pa skritor o skrebenti). Más tanbê, ku es, skrita ta fika más kláru pa ledor (ki e jeralmenti distinatári di skrita) ki, des módi, ta ten posibilidádi/probabilidádi di lé más kurétu i fluentimenti nos língua.
(09.02.2019)
Pósti-5
Régras pa utilizason di asentus gráfiku
Nes pósti, N sa ta ben partidja ku ledor régras pa utilizason di asentus gráfiku, inkuántu sinâis osiliár.
Na nha pósti antirior, fládu ma es e so tres: gudu (´), sirkunflékisu (^) i til (~).
Ántis di nu entra na régras di ses uzu, ta sklarisedu ma, na variadádi linguístiku di Santiágu, maiór párti di palábras e grávi. Istué, es ten asentu tóniku na penúltimu sílaba (“korpu”, “busu”, “kenti”, “leti”, “dodu”, ets.).
Purisu, ta konsiderádu ma ten algun priditividádi na asentu tóniku di un grándi nunbru di palábras. Kel li ta dispensa txeu bes asentu gráfiku pa indika sílaba tóniku.
Más, ten kázus undi debe uzádu kes asentu la, pa indika sílaba tóniku i/o pa sinála naturéza di vugal di sílaba (tóniku o nau). Anton, asentu gráfiku ta (o pode) ivita posivis konfuzon di/na letura i/o intendimentu di siginifikádu di palábras.
Alfabétu fonolójiku tomádu komu bázi i prinsípiu ki ta orienta skrita di nos língua. Nórma fundamental des alfabétu: pa kada létra, un son i pa kada son, un raprizentason.
Nos alfabétu (sima txeu otu) ten dos katigoriâ di létra: vugal (ki e so sinku) i konsuánti (tudu kelotu). Si pa konsuántis son ta mante senpri kel mé, pa algun di kes vugal son pode ka sér senpri omesmu.
E si ki pa vugal a, e i o, pode atáxadu (pa kada un des) dos son: un abértu i otu (jeralmenti) más fitxádu.
Óra ki ses son e abértu, es ta leba asentu gudu, indipendentimenti di sílaba ki es sta nel sér tóniku o nau (“báka”, “sértamenti”, “bódi”).
Óra ki ses son e fitxádu, dos situason: 1) o es ka meste asentu gráfiku, podendu sílaba ki es sta na el sér tóniku o nau (“bale”, “kelotu”, “kaboku”); 2) o (na palábras di asentu tóniku na ántipenúltimu sílaba) es ta leba asentu sirkunflékisu pa (omesmu tenpu) sinála sílaba tóniku (pa un ládu) i márka (pa otu ládu) naturéza fitxádu di vugal tónikamenti asentuádu (“balânsia”, “pêntia”, “bolôkia”).
Vugal di sílaba tóniku di palábras isdrúxulu debe leba senpri asentu gráfiku (gudu o sirkunflékisu), konfórmi si son e, ruspetivamenti, abértu o fitxádu (“prátiku”, “sékisu”, “krítiku”, “kônputu”, “últimu”. Ta sklarisedu inda ma létra i ku u so pode leba (si es ten ki leba) asentu gudu (pa indika sílaba tóniku).
Ta kontinuádu na prósimu pósti.
(20.05.2019)
Pósti-6
Régras pa utilizason di asentus gráfiku (kontinuason) i otus sinal osiliár di skrita
Na pósti antirior, fládu ma ta kontinuáda partidja sobri régras pa utilizason di asentus gráfiku, di ki sa ta faltába so kel dos parágrafu siginti li.
Palábras di un so sílaba so es ta meste asentu gráfiku (ki pode sér gudu o sirkunflékisu) na sigintis sirkunstánsa: 1) gudu, si nes ta entra létra a, e o o abértu (“pá”, “pé”, “séu”, “sól”); 2) sirkunflékisu, si es ta finda pa létra s i nes ta entra ditongu oral fitxádu. Kel li pa ivita ki disfasedu ditongu. Nes kázu, kes palábra la ta birába di dos sílaba (inves di kel un sílaba so, ki es tenba) (“pâis”, “kâis”). Más dja palábras, sima “sal”, “ben”, “si”, “poi”, “sul”, ka meste.
Palábras (di más di un sílaba) ki ta finda na létra l, n, r o s (más ki ka e márka di plural), es e tudu gudu, istué, es ten asentu tóniku na últimu sílaba (“papel”, “kalman”, “profesor”, “karis”). Purisu, es ka meste asentu gráfiku. Anonsér ki kel vugal ki ta ben ántis di kes konsuánti final la sér a, e o o abértu (“rapás”, “kordél”, “katxór”). Nes kázu, kes vugal la ta leba asentu gudu, pa márka ses prunúnsia abértu. Entritántu, óra ki kes palábra la ka gudu, es debe leba asentu gráfiku (gudu o sirkunflékisu) na vugal di sílaba tóniku, ruspetándu si naturéza vukáliku (“ántis”, “sínplis”).
Nes pontu, i konsiderándu kel ki N fla na pósti antirior (kfr.), N ta da pa konpletádu isensial di régras pa utilizason di asentus gráfiku.
Purisu, N ta pása (mutu rápidamenti) pa konsiderasons sobri sinâis di pontuason, rifiridu dja na nhas pósti nunbru 1, 5 i 6.
Ántis di más, N ta lenbra ses nómi: pontu (.), dos-pontu (:), pontu-sklamason (!), pontu-ntirugason (?), pontu-ritisénsa (…), vírgula (,), pontu-vírgula (;), entriáspa (« » o “ ” o inda ‘ ’), entriparenti ( ( ) ), apóstrufi (’).
Ses nómi e traduson dirétu di purtuges pa káuberdiánu. Régras pa ses utilizason na káuberdiánu e omesmu ki es ten na purtuges.
Nes kázu, kalkér algen ki sa ta lé (o ta ben lé) kel pósti li, dja konxe-s di/na letura i skrita di testus na purtuges.
Purisu, N ta fika pa li nes partidja di régras pa utilizason di asentus gráfiku i sinâis di pontuason na skrita di nos língua.
(08.06.19
Posti-7
Sklarisimentu sobri prunómis pesual i nórmas pa ses utilizason
Sabendu di inpurtánsa ki prunómis (ta uzádu na bes di nómis) i dijetivus ta dizinpenha na kalkér língua i (konsikuentimenti) tanbê na nos língua, oxi (pa komesa) N sa ta ben partidja ku ledor prunómis pesual i nórmas pa ses utilizason, nomiádamenti na skrita.
N ta komesa pa fla ma prunómis pesual ten (sobritudu na nos língua) un inpurtánsa mutu grándi. Na verdádi, pamódi konportamentu di vérbus (ki, na nos língua, ka ten flékison), ta mestedu senpri (o kuázi senpri) prezénsa di prunómi pesual (di sujetu) djuntu di vérbu, pa konbérsu (o skrita) pode konprendedu o intendedu dretu.
Sima na txeu otu língua, tanbê na káuberdiánu ta atxádu dos katigoriâ di prunómis pesual: 1) di sujetu i 2) di konplimentu. Dentu di kada un des, ta diferensiádu fórmas di singulár (ki ta ponta so pa un algen, limária o kusa) i fórmas di plural (ki ta ponta pa dos o más algen, limária o kusa).
Konsiderándu ma tántu na prunómis pesual di sujetu, sima na kes di konplimentu, ta atxádu senpri tres “pesuâ” (tántu na singulár, sima na plural), N ta pása ta pontá-s, djuntu ku alguns izenplu:
Así, prunómis pesual:
Di sujetu ta ben (kuázi senpri) ántis di vérbu:
Singulár: (1u pesuâ) N (senpri ku létra grándi, na kalkér sirkunstánsa), ki pode sér raforsádu ku amí o mi (“N bai”, “amí N bai”, “mi N bai”); (2u pesuâ) bu, ki pode sér raforsádu pa abô, bo (“bu bai”, “abô bu bai”, “bo bu bai”); (3u pesuâ) e’, ki pode sér raforsádu pa ael, el (“e’ bai”, “ael e’ bai”, “el e’ bai”).
Plural: (1u pesuâ) nu, ki pode raforsádu pa anos, nos (“nu bai”, “anos nu bai”, “nos nu bai”); (2u pesuâ) nhos, ki pode raforsádu pa anhos (“nhos bai”, “anhos nhos bai”); (3u pesuâ) es, ki pode raforsádu pa aes (“es bai”, “aes es bai”).
Di konplimentu ta ben senpri dipos di vérbu, ligádu na vérbu pa ífen i txeu bes ku funson di konplimentu indirétu:
Singulár: (1u pesuâ) -m o -mi (“da-m” o “dába-mi”); (2u pesuâ) -bu o -bo (“dá-bu” o “dába-bo”); (3u pesuâ) -l o -el (“da-l” o “dába-el”).
Plural: (1u pesuâ) -nu, -nos (“dá-nu” o “dába-nos); (2u pesuâ) -nhos (“da-nhos” o “dába-nhos); (3u pesuâ) -s o -es (“dá-s” o “dába-es”).
Des bes, nu ta fika pa li. Nu ta kontínua ta pâpia di prunómis na prósimu pósti.
(05.12.19)
Pósti-8
Sklarisimentu sobri prunómis/dijetivus posisivu
i nórmas pa ses utilizason
Sima sabedu, prunómis (ta uzádu na bes di nómis) i dijetivus (ta uzádu djuntu di nómis o subustantivus pa kolifiká-s) posisivu ta indika pósi di algun kusa. Oxi N sa ta ben partidja fórmas i pozisons ki prunómis/dijetivus posisivu ta toma na skrita di nos língua, djuntu ku nórmas (i izenplus) pa ses utilizason.
Tudu ta indika ma ta uzádu más dijetivus ki prunómis posisivu, na diâ-diâ. Na variadádi linguístiku santiagensi, ta distingidu kes ki ta uzádu ku:
- Un so pusuidor: nha/nhas (“nha kása” – so un kása, i “nhas kása” – más di un kása), bu/bus (“bu kása” – so un kása, i “bus kása” – más di un kása), si/se (“si/se kása”); di-meu (“kása di-meu”), di-bo (“kása di-bo”); di-sel (“kása di-sel”). Len di kel dos fórma siginti ki ta uzádu na tratamentu ruspetozu (pa ómi i mudjer, ruspetivamenti): di-nho (“kása di-nho”); di-nha (“kása di-nha”);
- Dos o más pusuidor: nos (“nos kása”), nhos (“nhos kása”), ses (“ses kása”); di-nos (“kása di-nos”), di-nhos (“kása di-nhos”), di-ses (“kása di-ses”).
Pa kel ki N kába di ponta i pa izenplus (di aplikason) ki N da, dja fika kláru ma N sa ta papiába di dijetivus posisivu, dja ki tudu es stába kunpanhádu di subustantivu (“kása”).
Na ses fórma sínplis (nha/nhas, bu/bus, si/se; nos, nhos, ses), es ta parse senpri ántis di nómi o subustantivu (“nha/nhas kása”, “bu/bus kása”, “si/se kása”; “nos kása”, “nhos kása”, “ses kása”); na ses fórma konpostu (di-meu, di-bo, di-nho, di-nha, di-sel; di-nos, di-nhos, di-ses), es ta parse senpri dipos di nómi o subustantivu.
Ralasionádu ku prunómis posisivu (própiamenti), N debe sklarise ma es ten omesmu fórma, istué, es e idêntiku akes dijetivu, más so na ses fórma konpostu: di-meu, di-bo, di-nho, di-nha, di-sel; di-nos, di-nhos, di-ses.
Entritántu, un sklarisimentu inpurtánti: es ka ta ben kunpanhádu nen es ka ta kunpánha ninhun subustantivu o nómi. Sima ses própi nómi (“prunómi”) ta fla, es ta parse na bes di nómi (subsutantivu). Ses surjimentu na konbérsu (o na skrita), ta prisupoi ma nómi ki es sa ta subustitui, dja rifiridu ántis. Izenplu: “Kel kása la e sinzentu. Di-meu e kastánhu.”[1]
Pósti-9
Sklarisimentu sobri prunómis/dijetivus dimonstrativu i nórmas pa ses utilizason
Sima sabedu, prunómis (ta uzádu na bes di nómis) i dijetivus (ta uzádu djuntu di nómis o subustantivus pa kolifiká-s) dimonstrativu ta sítua (na spásu i/o na tenpu) kusa ki papiádu o sa ta papiádu del. Oxi N sa ta ben partidja fórmas ki es ta toma na skrita di nos língua, djuntu ku nórmas (i izenplus) pa ses utilizason.
Tudu ta indika ma (si dexádu di fóra prunómis pesual i posisivu), prunómis/dijetivus dimonstrativu debe sér di kes (prunómis/dijetivus) ki más ta uzádu na diâ-diâ di nos língua, tántu na konbersa sima na skrebe. Na variadádi linguístiku di Santiágu, ta atxádu prunómis/dijetivus dimonstrativu siginti:
- Na singulár: es (“es ómi” – dijetivu; “Kál ómi? Es” – prunómi); kel (“kel ómi” – dijetivu; “Kál ómi? Kel li” – prunómi); el (“Es libru li e di-meu; N dá-bu el” – prunómi);
- Na plural: kes (“kes ómi” – dijetivu; “Kál ómis? Kes” – prunómi); es (“Kes libru la e di-meu; N dá-bu es” – prunómi).
Pa izenplus (tántu di singulár sima di plural) ki N kába di mostra, pode sér ki algun ledor sa ta meste más sklarisimentu pa midjór konprenson. Así:
- Es (na purtuges: “este/a”, “estes/as”; “esse/a”, “esses/as”; “isto”/“isso”) tántu pode sér dijetivu (si kunpanhádu di subustantivu: “es ómi/is”), sima el pode sér prunómi (si el sa ta subustitui nómi o subustantivu: “Kál ómi/is? Es li.” o “es” -sinplismenti).
- Kel/kes (na purtuges: “aquele/a”, “aqueles/as”; “esse/a”, “esses/as”; “o/a”, “os/as/”; “aquilo”/“isso”) tántu pode sér dijetivu (si kunpanhádu di subustantivu: “kel ómi”/“kes ómi”), sima es pode sér prunómi (si es sa ta subustitui nómi o subustantivu: “Kál ómi/s”? “Kel/kes li.”).
- El/es (na purtuges: “o/a”, “os/as”) ki (izoládu o diskontestualizádu, pode konfundidu ku prunómi pesual di sujetu di tirseru pesuâ di singulár/plural ruspetivamenti – kfr. pósti-7), es e apénas prunómi dimonstrativu si es sa ta subustitui nómi i (nes kázu) es ta parse dipos di prunómi pesual di konplimentu o anton dipos di un nómi (na kalkér des kázu, e senpri konplimentu dirétu) antisededu di vérbu (“N dá-bu el/es” o “N da Djon el/es”).
Ta kontinuádu kes sklarisimentu li na prósimu pósti. Purisu, N ta fika pa li des bes. Mesmu si, N ta sujiri, pa (ledor ki kre) más sklarisimentu, ki konsultádu[2]:
Pósti-10
Sklarisimentu sobri prunómis/dijetivus dimonstrativu (kontinuason) i nórmas pa ses utilizason, sigidu di prunómis rilativu (sklarisimentu i aplikason prátiku)
Ratomándu sklarisimentus (sobri prunómis/dijetivus dimonstrativu) komesádu na pósti antirior (kfr.), N ta kirsenta:
- Adivérbu li (ta indika o sujiri prosimidádi) ta aplikádu: 1) lógu asigir a prunómi dimonstrativu (“N da-l es/kel/kes li” o “N da Djon es/kel/kes li”); 2) na kázu di prizénsa di dijetivu dimonstratativu, el ka ta parse lógu asigir, más so dipos di kel nómi “kolifikádu” pa kel dijetivu la (“N da-l es/kel/kes libru li” o “N da Djon es/kel/kes libru li”).
- Adivérbu la (ta indika o sujiri afastamentu) ta aplikádu (sima adivérbu li): 1) lógu asigir a prunómi dimonstrativu (“N da-l es/kel/kes la” o “N da Djon es/kel/kes la”); 2) na kázu di prizénsa di dijetivu dimonstrativu, el ka ta parse lógu asigir, más so dipos di kel nómi “kolifikádu” pa kel dijetivu la (“N da-l es/kel/kes libru la” o “N da Djon es/kel/kes libru la”).
N kába di da sklarisimentus sobri prunómis/dijetivus dimonstrativu i izenplus di ses utilizason na skrita (di variánti linguístiku santiagensi) ki N kreba partidja ku ledor.
Góra, N ta pása pa sklarisimentu aruspetu di prunómis rilativu i nórmas ki ta nôrtia ses utilizason na skrita. E di kes (prunómi) ki más ta uzádu sobrutudu na fála, si konparádu ku kelotus prunómi, ku ixseson di prunómis pesual (di sujetu i di konplimentu).
Na variánti santiagensi, ta atxádu kes ki asigir N ta pása ta ponta:
- ki (“que”): “ómi ki ben e kel la”; “kel ki fla, ka sta li” (“o homem que veio é aquele”; “aquele que disse, não está cá”);
- ken o kenha (“quem”), ki txeu bes ta parse raforsádu pa prunómi rilativu ki: “ken ki fla e bo” o “kenha ki fla e bo” (“quem disse és tu”);
- undi (“onde”), ki tanbê ta parse raforsádu pa prunómi rilativu ki: “na lugár undi el ta mora, N ka ta bai” o “na lugár undi ki el ta mora, N ka ta bai” (“ao sítio onde el mora, não vou”)[3];
- kuju (“cujo”), sta rilativamenti ku poku tenpu ki el pása ta uzádu (ku algun frikuénsa) na pâpia: “kel ómi kuju atuason éra duentiu” (o homen kuja atuação era doentia”).
Ku kes sklarisimentu li, nu ta spéra prósimu pósti.
Pósti-11
Sklarisimentu sobri prunómis intirugativu i nórmas pa ses utilizason
Aruspetu di prunómis intirugativu (kes ki ta intruduzi purgunta), N ta komesa pa sklarise ma, len di prunómis intirugativu própiamenti (ki e poku nunbrozu), ten un konjuntu di otus palábra o spreson (di otu naturéza o katigoriâ gramatikal) ki ta o pode intruduzi intirugason o purgunta.
Komesándu pa prunómis própiamenti, N ta pontá-s asigir, djuntu ku alguns izenplu di ses utilizason:
- Ken/ken ki (“quem”): “e ken?” (“quem é?”); “ken ki ben?” (“quem veio?”);
- Kenha/kenha ki (“quem”): “e kenha?” (“quem é?”); “kenha ki ben?” (“quem veio?”);
- Kál (“qual”): “kál des?” (“qual deles?”); “kál mudjer?” (“qual mulher?”);
- Kántu (“quanto/a/os/as”): “kántu kusta?” (“quanto custa?”); “kántu algen?” (“quantas pessoas?”).
Sima dja raparádu, tántu “ken”/“ken ki” sima “kenha”/“kenha ki”, es e prunómi rilativu (kfr. pósti antirior) uzádu intirugativamenti.
Pasándu pa otus palábra o spreson ki ta uzádu txeu na formulason di purgunta, N ta ponta asigir algun des:
- Kusé/kusé ki (“o que é”/“que”): “kusé/kusé ki bu fla?” (“que disseste?”); “kusé/kusé ki bu tarse-m?” (“que me trazes?”);
- Undi/undi ki (“onde”/“aonde”): “undi/undi ki bu ta mora?” (“onde moras?”); “undi/undi ki sta bu kópu?” (“onde está o teu copo?”); “undi/undi ki” bu sa ta bai?” (“aonde vais?”);
- Dundi/dundi ki (= di undi) (“de onde”): “dundi/ki bu ben?” (“de onde vieste?”);
- Nundi/nundi ki (= na undi) (“onde”/“aonde”): “nundi/nundi ki bu stába?” (“onde/aonde estavas?”);
- Pundi/pundi ki (= pa undi) (“para onde”/“aonde”): “pundi/pundi ki bu sa ta bai?” (“para onde/aonde vais?”);
- Kándu/kándu ki (“quando”): “kándu/kándu ki bu ben?” (“quando vieste?”); “kándu/kándu ki bu ta bai?” (“quando vais?”);
- Módi/módi ki (“como”): “módi/módi ki bu txoma?” (“como te chamas?”).
Aprupóstu di “kántu” (prunómi intirugativu) i “kándu” (adivérbu intirugativu di tenpu), N ta lenbra di tenpu undi ta distingida funson di kada un des: 1) “kántu” pa kontifika (“kántu kilu di mandióka?”); 2) “kándu” pa sprimi ideia di tenpu (“kándu bu txiga li?”).
Ka ta sérba pirtinenti rakupera uzu orijinal di kel dos palábra la?
Ku kes sklarisimentu ki N kába di partidja, N ta fika pa li des bes. Bon purbetu!
Pósti-12
Konkluzon
N podeba kontínua ku sklarisimentus: sobri, purizenplu, artigus indifinidu, numerais, vérbus, pripozisons, intirjesons, konjunsons, ets. Más N ta fika pa li, pa sigintis razon:
- Purmeru, pamódi, sima dexádu intende na pósti-0 (kfr.), intenson ki prizidi ses ilaborason éra sobritudu kolabora ku diretor di/pa rivista Leitura, ku pikénus artigu di un pájina kada, na língua matérnu káuberdiánu (pa stimula letura i skrita di/na kiriolu);
- Sigundu, pamódi kel kolaborason la suspendedu apartir di nunbru 8 di kel rivista la, pa disizon (unilateral) di otor di kes artigu la, ki éra risponsávi pa kel pájina la;
- Tirseru, pamódi kel kuátu pósti siginti (apartir di pósti-8, inkluzivi), ki dja stába priparádu kándu si otor suspende kel kolaborason la, N intende na ka dexá-s sen publikason (des bes na nha sáiti!), pa posibilidádi di ses iventual utilidádi pa un o otu interesádu;
- Na kuártu (i últimu) lugár, pamódi sta publikádu nes nha sáiti (na menú “Toma Tróga”) un artigu di-meu, intituládu “Rudimentus sobri Alfabétu Káuberdiánu i skrita ku es alfabétu” (kfr.), undi dja dádu sklarisimentus sobri kuázi tudu katigoriâ gramatikal inpurtánti (entri otus) di nos língua matérnu i ses utilizason na skrita.
Purisu, len di agradise ledor pa si tenpu disponibilizádu na letura di kes pósti la (di 0 a 11) di sklarisimentus, N ta sujiri ki interesádu konsulta (entri otus postádu na kel nha sáiti la) kel artigu rifiridu na últimu alínia antirior, pa más sklarisimentu ki pode sa ta fase-l algun fálta.
Si, entritántu ledor meste algun otu sklarisimentu o kre kistiona-m sobri un o otu asuntu o aspétu rilativu, N ta dexa li nha inderesu iletróniku, tomevarela@gmail.com, pa iventual kontátu.
(23.03.2022)
[1] Pa más sklarisimentu, pode konsultádu: M. Veiga (s/d), Diskrison strutural di língua kabuverdianu, s/l: Institutu Kabuverdianu di Livru, p. 107; M. Veiga (1996), O crioulo de Cabo Verde – Introdução à gramática, 2ª edição, “Estudos Caboverdianos”, s/l: Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco / Instituto Nacional da Cultura, p. 165; M. Veiga (2000), Le créole du Cap-Vert – Étude grammaticale descriptive et contrastive, Paris / Praia: Éditions KARTHALA / Instituto de Promoção Cultural, p. 160; J. Lang (2002), Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Tübingen: Gunter Narr Verlag, p. XXXIV; N. Quint (2010), Grammaire de la langue cap-verdienne – Étude descriptive et compréhensive du créole afro-portugais des îles du Cap-Vert, Paris: L’Harmattan, p. 173; T. V. da Silva (2014), Alfabétu káuberdiánu: un prupósta di skrita ku stória voltádu pa futuru, Praia: Instituto da Investigação e do Património Culturais, p. 212.
[2] M. Veiga (s/d), Diskrison strutural di língua kabuverdianu, s/l [Institutu Kabuverdianu di Livru], p. 111; M. Veiga (1996), O crioulo de Cabo Verde – Introdução à gramática, 2ª edição, “Estudos Caboverdianos”, s/l [Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco / Instituto Nacional da Cultura], p. 182; M. Veiga (2000), Le créole du Cap-Vert – Étude grammaticale descriptive et contrastive, Paris / Praia: Éditions KARTHALA / Instituto de Promoção Cultural, p. 178; J. Lang (2002), Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Tübingen: Gunter Narr Verlag, p. XXXV; N. Quint (2010), Grammaire de la langue cap-verdienne – Étude descriptive et compréhensive du créole afro-portugais des îles du Cap-Vert, Paris: L’Harmattan, p. 183.
[3] Pa más sklarisimentu, pode konsultádu: M. Veiga (s/d), Diskrison strutural di língua kabuverdianu, s/l [Institutu Kabuverdianu di Livru], p. 111; M. Veiga (1996), O crioulo de Cabo Verde – Introdução à gramática, 2ª edição, “Estudos Caboverdianos”, s/l [Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco / Instituto Nacional da Cultura], p. 183; M. Veiga (2000), Le créole du Cap-Vert – Étude grammaticale descriptive et contrastive, Paris / Praia: Éditions KARTHALA / Instituto de Promoção Cultural, p. 179.